Meedia ja kriitiline mõtlemine tehisaru ajastul

Kas info üleküllus on probleem?

Infotulv ja selle mõju

• Inimeste igapäevaelu on täis infot, mis tuleb erinevatest allikatest nagu uudised, sotsiaalmeedia ja reklaamid.

• Info kättesaadavus on muutunud lihtsamaks, kuid see on toonud kaasa info ülekülluse probleemi.

• Tehisaru võimaldab genereerida tohutult uut sisu, mis muudab tõe eristamise keeruliseks.

Tõe hägustumine

• Suurenenud infokogus toob endaga kaasa tõe hägustumise; inimesed ei suuda enam eristada fakte arvamustest.

• Deep fake tehnoloogia võimaldab luua valeinfot, mis näib esmapilgul usutav. Näide: Ukraina president Selenski süvavõltsing.

Kinnituskalduvus ja info hindamine

• Kinnituskalduvus viitab sellele, et inimesed otsivad kinnitust oma olemasolevatele veendumustele ning see raskendab objektiivset info hindamist.

• PISA tulemused näitavad, et vaid väike osa noortest oskab eristada fakti ja arvamust.

Sotsiaalmeedia mõju

• Sotsiaalmeedia algoritmid loovad "kajakambreid", kus inimesed saavad ainult neile sobivat sisu.

• See võib viia inimeste isolatsioonini ning takistada ühiste probleemide lahendamist poliitikas.

Infomüra ja lihtsad lahendused

• Info üleküllus tekitab infomüra, mille tõttu aju väsib ja ei suuda olulisi asju eristada.

• Lihtne ja tuttav info tundub atraktiivne ning inimesed võivad hakata usaldama teiste otsuseid enda asemel.

Klikisööt (clickbait)

• YouTube'i ja TikToki sisu on disainitud nii, et see haarab kasutaja tähelepanu; klikisööt juhib inimesi vaatama madala kvaliteediga sisu.

Kuidas kriitiline mõtlemine aitab infomüras orienteeruda?

Infomüra ja selle mõju

• Platvormid müüvad reklaami, mis sõltub meie tähelepanust. Mida kauem me seal oleme, seda rohkem nad teenivad.

• Liigne info ja valeinfo väsitavad meie aju ning muudavad keskendumise keeruliseks. Me ei suuda enam asju nautida ega keerulisi teemasid mõista.

Kriitilise mõtlemise tähtsus

• Kriitilise mõtlemise oskus on hädavajalik, et orienteeruda infomüras ja teha teadlikke otsuseid.

• Küsimus "Miks?" aitab käivitada kriitilist mõtlemist ja kaitsta meid valeinformatsiooni eest.

Argumentide mudel

• Argumendi mudel koosneb neljast küsimusest, mis aitavad sügavamalt aru saada väidetest: Mis? Miks? Kuidas? Milleks?

• Näiteks TikToki videod pakuvad sageli väiteid, kuid oluline on analüüsida nende põhjendusi ja tõendeid.

Väidete analüüsimine

• Esimene samm on tuvastada väide. Näiteks mandlite söömine aitab kaalust alla võtta.

• Seletus peab olema loogiline ja toetama väidet. Mandlid sisaldavad küllastumata rasvu, mis on kasulikud südamele.

Tõendite leidmine

• Tõendid peavad olema usaldusväärsed ning väljaspool isiklikku arvamust. Ilma tõendita jääb väide hüpoteesiks.

• Oluline on uurida uuringute detaile enne väidete uskumist; vastupidised uuringud võivad eksisteerida.

Järelduste tegemine

• Järeldus peaks selgitama, miks info on oluline ning kuidas see mõjutab inimesi või ühiskonda.

• Videolooja eesmärk võib olla klikkide kogumine, mitte ainult informeerimine; seega tuleb olla ettevaatlik info usaldusväärsusest.

Kriitilisuse arendamine

• Teadlikkus sellest, kelle huve info levitab, aitab paremini hinnata selle usaldusväärsust.

• Selgus ei tule infost endist vaid sellest, kuidas me sellele läheneme; kriitiline mõtleja küsib alati "miks".